«Majanduspoliitilise j\u00e4rjepidevuse m\u00f5ttes on oluliseks teemaks kujunenud ka sisser\u00e4nne ja selle seos eelarvepoliitikaga. Eesti t\u00f6\u00f6ealiste arv v\u00e4heneb loomulike muutuste t\u00f5ttu 6000 inimese v\u00f5rra aastas. Ilma sisser\u00e4ndeta v\u00e4henevad nii t\u00f6\u00f6j\u00f5upakkumine kui ka majanduse kasvuv\u00f5ime (vt joonis). See trend j\u00e4tkub edaspidigi. Viimaste aastate leebe eelarvepoliitika on t\u00f5en\u00e4oliselt suurendanud n\u00f5udlust v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele. Teisalt ilustab suuresti ajutise loomuga sisser\u00e4nne valitsuse tulubaasi, mis toetub t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja tarbimismaksudele. Kui majanduse olukord halveneb ja v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u hulk kahaneb, v\u00f5ib maksutulu kiiresti v\u00e4heneda. Majanduspoliitiline ebakindlus v\u00f5ib seega mitmekordselt k\u00e4tte maksta.»<\/p>\n
<\/p>\n
Viide artiklile<\/p>\n