«Majanduspoliitilise järjepidevuse mõttes on oluliseks teemaks kujunenud ka sisseränne ja selle seos eelarvepoliitikaga. Eesti tööealiste arv väheneb loomulike muutuste tõttu 6000 inimese võrra aastas. Ilma sisserändeta vähenevad nii tööjõupakkumine kui ka majanduse kasvuvõime (vt joonis). See trend jätkub edaspidigi. Viimaste aastate leebe eelarvepoliitika on tõenäoliselt suurendanud nõudlust välistööjõu järele. Teisalt ilustab suuresti ajutise loomuga sisseränne valitsuse tulubaasi, mis toetub tööjõu- ja tarbimismaksudele. Kui majanduse olukord halveneb ja välistööjõu hulk kahaneb, võib maksutulu kiiresti väheneda. Majanduspoliitiline ebakindlus võib seega mitmekordselt kätte maksta.»

Viide artiklile

Majanduskasv näitas esimeses kvartalis head hoogu. Eesti Pank manitseb aga riiki ettevaatlikkusele